Vaid valge paber, mustad ruudud sees,
Ei sõnu, ei hääli...
Vabadus...
Saialillede kuldsetelt kroonidelt
pudenevad kastepiiskade read.
Ma tajun su kohmetust,
Sa minema pead...
Vabadus...
Tuul kiigutab lehtede rohelust
ning silitab mu pisaraid...
Ma minema pean...
Vabadus...
Ahtakesse ojja loojub päike,
et ookeanist taas tõusta...
Ta minema peab...
Vabadus...
Vaba pealesunnitud valik oma elu elada... |
