Ma tantsin Igaviku tantse
täis needusi ja varjumängu.
Tantsin põrmuks sadu kivikantse,
kõrbeks mulla, lilled längu.
Ma tantsin valla karmid põhjatuuled,
et räsiksid nad maailma halli.
Tantsin kiviks kõik need armund huuled,
loobin puruks iga hinge kalli.
Samas tantsin minema kõik valu,
mida tunneb iga pisem hing.
Tantsin tuhaks, mida ma ei talu,
muutumatuks jääb vaid kiviring.
Tantsin veritsemast löödud haavad,
Kuigi tean – need ise sinna lõin.
Tantsin, kuni õnnelikuks saavad
kõik, kel minust väiksem võim.
Tantsin tantse, milles hea ja halb,
ei tohi rikkuda ma iidset tasakaalu.
Kas päike, kuu, suvi või siis talv,
kõik ühes Iidses tantsus kokku saagu! |
