|
 |
Vaata: Kadunud paradiisi |
 |
| |
|
|
| Olen uskunud millegisse nii kaugel,
Nagu ma oleksin inimene.
Ma olen eitanud oma tühjuse tunnet.
Kõik lubadused mida olen teinud,
Et sind alt vedada.
Sa usud minusse, kuid ma olen katki.
Nii palju kui ma ka loodaks, et mineviku pole,
Ei kao see kuskile.
Nii palju kui ma ka loodaks, et ma kuuluks siia,
Ma kardan samapalju kui sina.
Jookseme ära, jookseme ära,
Ühel päeval me ei tunne enam seda valu.
Kaota need ära,
Sinu varjud.
Sest nad ei lase mul minna.
Mul ei ole midagi alles,
Ja kõik mida ma tunnen on see mida julmad tahavad.
Meid on langetatud kogu selle aja,
Ja nüüd ma olen kadunud paradiisis.
| | kadunud, paradiisi, luule, luuletused | | Lisas: majorsarge @ 2013-05-04 | Hinne: 5 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
vanaisa | | Järgmine luuletus samas kategoorias
tuleb aeg
|  |
| | | | | |
