| Yhel ikusal suve6htul,
metsas jalutades
ja linnulaulu kuulates,
unistasin neiust.
Kui aeg oli juba ysna hiline,
asusin siiski koduteele.
Paksus pimedas metsas
valgustas koduteed,
ainult suur kollane kuu.
Veidi ajap2rast,
n2gin langemas ilusat suurt sinist t2hte.
Koheselt soovides ja koju j6udes,
ei suutnud ma kuidagi uinuda
ja veetsin unetu oo.
Hommikul v2lja minnes
ja trepile vaadates,
oleks just kui ime juhtunud.
Trepile kivi alla oli poetatud telefoni number.
M6tlesin ja kahtlesin,
kuid siiski v6tsin telefoni
ja helistasin numbrile 561.....
ja mu k6nele vastas neiu,
kellel oli v2ga ilus ja armas h22l.
M6nda aega vesteldes
hakkas neiu mulle yha rohkem meeldima
ja ma soovisin neiuga
rohkem ja rohkem vestelda.
Ja miski p2rast hakks syda tundma tunnet,
mis polnud p2ris tavaline,
see tunne oli midagi rohkemat
ja palju imelisemat.
Siis ma hakkasin taipama,
mida olin soovinud.
T2nase p2evani olen neiuga suhelnud
ja igatsus tema j2rele on ainult kasvanud.
Sellest imelisest tundest on saanud
armastus ja teineteise vajamine.
Tean, et olen leidnud midagi
v2ga v22rtuslikku ja seda k6ike
t2nu yhele ilusale langevale t2hele. | | armastus, m6istmine, langev t2ht. | | Lisas: kass @ 2013-05-01 | Hinne: 5 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
pisike | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Leidale
|  |
| |
