| Ma tunnen,et olen kokku surutud.
Ja mu tundeid on taaskord muudetud.
Ja mu süda vaid peksleb rinnus
ning mu hing verd vaid tilgub.
Tunnen,et kõnnin pimedal rajal.
Kus on need inimesed,keda ma vajan?
Raisatud on viimne kui pisar,
iga päevaga suureneb mu mõistuses viha.
Ma tahaks küll karjuda,
kuid selle teadmisega on nii raske harjuda.
Oh,kui ma vaid oleks ette teadnud,
ei oleks sellist teerada endale iial seadnud. | | karjuda, verd, hing, tunded | | Lisas: Merilyn @ 2013-03-22 | Hinne: 5 |
| |
