Tunnen et on ka neid,
Kes suudab mind aidata,
Üks neist oled ju Sina,
Sulle luulet pühendan!
Metsas kostub karje,
Hunt on lambaid maha,
Valmis jälle murdma,
Keegi kuuleb kisa seal!
Need on möödakäiad,
Üks pöörab end hetk,
Vaatab metsa põhku,
Inimene tõstab jalga!
Ja astub sinna sisse,
Läheb vaatab sinna,
Mis seal metsas on,
Äkki näeb ta et hunt!
On kõik ära murdnud,
See inimene on šokis,
Ta paneb jooksu metsast,
Jookseb vuhisedes läbi!
Tule ja vee peatamatult! |
