| Me oleme tegelased
omaenese muinasjuturaamatus
võimalik et üks meist kannab krooni
võimalik et teine nühib kellegi teise kingi
Prints ja kerjus võib - olla oleme
sest kerjan ju mina Sult alati miskit
midagi, mida Sa mulle anda ei saa
Ühel päeval ma muutun täheks
tolmu võid ainult pühkida siis oma kingadelt
Tõusen taevasse üles
ja otsima hakkan kadunud hingesid
Vahel ma igatsen nii väga sinna taevasse üles
koju – kus kord kõik sai alguse
Sest kui ühel päeval tulen,
siis enam käest lahti lasta ei saa
Näe, pisargi voolab üle põe
et teada anda kui vajalik oled mulle Sa
Ma nutan ja otsin endast tähetolmu,
mida saaksin Sullegi jagada,
et Sa teaksid kuhu tulla, kui olen väsinud ootamast
oma elutee lõppemise kella
| | armastus, igatsus, õnnetu armastus | | Lisas: tragedyfirst @ 2013-01-14 | Hinne: 5 |
| |
