| Ma ei unusta ööd, kui Sind nuttes palusin -
Sa lahkusid ja ei vaadanud enam tagasi.
Ei suuda unustada, et Sind lakkamatult anusin,
elu kibedaimaid pisaraid ma valasin.
Ei suuda uskuda, et jätsid mu üksindusse,
valu, mis mu südames, Sa ei tunne.
Ma ei unusta, et üksi jäin vahtima kaugusse,
mu kuumad pisarad langesid lumme.
Tea, mulle kinkisid elu nukraimad jõulud,
süda valust jäi põlema ja hingel oli jahe.
Ma järele hüüda Sulle enam ei jõudnud,
kõik, mis meie vahel, oli olnud vale.
Uue päeva saabudes on kõik kindlasti parem,
suudan alla endas kurbuse suruda.
Aga ei naerata ma Sulle nii nagu varem,
su julmust ei suuda iial unustada.
Võin teeselda ja andestada nagu varemgi olen teinud,
valusa tunde oma mälust kustutada.
Paraku samu radu olen korduvalt käinud-
oma nukruse soovin igaveseks hinge lukustada. | | jõulud, kurbus, lahkumine, igatsus, armastus | | Lisas: --Maarja @ 2012-12-17 | Hinne: 3.67 |
| |
