Mõnel hommikul väsinult küsid,kas
tasub paotada ust,kas naeratus siis ka
veel püsib kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõpputu äri tulles laostunult
teadmata kust.Väljas tänaval ükskõiksus
kajab tasa esikus avaneb uks.
Keegi siiski naeratust vajab kuid ta jääbki
ehk tundmatuks...
|
