Öösel kõndides mööda teed ,
kuu vari kumab mu ees .
Kaselehtedega mängib tuul ,
õrn naeratus mul ` suul .
On käes juba hilistund ,
e ükski hing saa und .
Joostes mööda metsarada ,
pean siiski olema ülitasa .
Ei tekita vaikuses liigset kära ,
siis avaneb sul ` unelmate värav .
Seal kokku lugeda võid tähti ,
sest täna öösel üht inglit nähti .
See ingel ümses üht viisi ,
see mnd öösel jalutama viiski .
Ei osanud arvata , ma seda ,
et see kaunis ingel , on mu enda ema .
|
