| Hommikul ärkasin kurb pisut meel,
Teades seda mis seisab mul ees.
Ma olen kui üksik hunt,
kuid mul sõpru,tuttavaid kellega koos ma olen kui punt
Mõtlen kogu aeg ma eemal,
ei suuda öelda mis teemal
Tahaksin kord olla rahus,
Tahaks teada kas see tunne on mõnus.
Ma siis seda ei suuda,
Ja keegi seda kah ei muuda,
Vahest ma tahaks saada kalli,
Aga kindlasti ennem kui peast lähen halliks.
Siis kui tunnen kõike seda,
Võtan kitarri ja end välja elan,
Ma pidevalt miskit tinistan,
Ning mõttes sõnu kokku rivistan.
Ma tean veel inimesi kellel muresi palju,
Lahendusi leides nad on kindlad kui kalju.
Kuid kas tõesti muud meil pole,
Kui 1 mure teise järgi see pole üldse tore.
Ma tean mida öelda tahan,
Laske end lihtsalt lõdvaks,
Puhake nüüd tuleval jaanipäeval,
Näete ise rõõmsamaks lähevad te päevad.
Öödest ma rääkima ei hakka,
Selle kohapealt ma olen parem vakka.
Kuid jah soovin kõigile kaunist päikest,
Õnne ja tervist nii suurt kui väikest. | | Ööd, jaanipäev, õnn, mure, inimesed, kitarr, hommik | | Lisas: ArmastusonPeidus @ 2012-06-28 | Hinne: - |
| |
