Päike ,leebe ja alandlik,
õnnis ja häbelik,
naeratab hetke
kaskede tarduvas kullas.
Sumedus varjuna viibib veel
õhus,
mööduja lummatud näos,
ja lahustub niiskes mullas.
Valkjast kruusateest saab homses vihmas pikk pori,
poriporipori,
Kurradi Porradi Porr. . .
Sa puudutad sügist mu juustes
ja küsid,
et kuidas mul läheb.
Sorry. |
