Sel ööl,
kui varises tähti,
ma talve tuppa tõin.
Lõin uksed ja aknad lahti
ning januselt värskust jõin.
Sel ööl,
kui varises tähti,
ma tiivadki endale sain -
tähetolmust
ja õrnast õhust
mõtte nõtkusel vormitud vaid...
Siis lendasin
aknast välja -
ööliblikas sinises öös -
ja otsisin endale koha
täheparvede heledas vöös.
|
