Ootasin, ootasin ähmispäi.
Jõulutaat, paistis, et hiljaks jäi.
Lõpuks ta tuli ja teretas,
punases kuues ja kerekas.
Kurtis, et lumi on kole paks,
kaduda tahtnud tal tee ja jaks.
Keerutas veelgi, et nii ja naa,
tragi saab kingi ja laisk ei saa.
Arutas, mis ta seal arutas,
kotisuu lahti ta harutas.
Ei tulnud pikalt mul tingida,
salmi eest sain paari kingi ma.
Pihuga peale sain präänikuid.
Näib, et ta armastab väänikuid.
|
