Iseennast ma tunnen Tas ära
ent võõras on nägemuste kaja
ja põletaks ka sõrmed ära
kui tunda Ta lähedust tahaks...
Iseennast ei tunne ma ära,
on kadunud mõistuse sära,
on südames armastuse kära,
ma täna Ta hinge sain näha.
Iseennast ma tunnen Tas ära,
nii võrratult iseseisev ja vaba
ent mul puudub Ta südikuse sära
ehk olen liiga vaikne ja vaga...? |
