Ka kõige pimedamas öös on kusagil valgus,
vanade mälestuste lõpp ja uue tee algus.
Kuidas teha heal ja halval vahet?
On vaja suurt südant või kindlat tahet?
Kas hea paistab juba kaugelt silma
või jätab halb meid õnnest üldse ilma?
Kuid järgmine teelõik on pimeduse varjus,
teed võib juhatada vaid üksik vana karjus.
On Sul piisavalt julgust abi küsida
või üritad ise õigel teel püsida?
Kui Sa ka sel teel kukud korra-paar,
usu, kunagi tuleb ka Sinul vikerkaarevärviline taevakaar.
Taevakaare all on silmapiirini ulatuv karikakra-aas.
Seal päikesepaistelise aasa peal mu unistused lendavad taas.
Vaadates seal sini-sinavas taevas suhkruvatist pilvi
kissitan vastu päikesekiirtele oma sügav-pruune silmi.
Seal päikesepaistelise aasa peal mu unistused lendasid taas.
|
