Päike sa tõusid täna nii vara,
pärast seda keegi enam maga,
isegi siis, kui silmas veel puru,
liialt kena on see rohekas muru.
Sa aitad meil ülesse ajada ennast,
sest sinuga pole kasu äratuskellast.
Parasvöötmes sind paistab nii vähe,
seetõttu kevadel meil hääl on kähe.
Kui näitad meile rohkem end,
ei peida ennast üksi vend.
Punakaspruuniks sa meid teed,
siis soojenda järvi, et saaks jahutada veed.
Jannu 27.04.11
|
