| Meist nii kaugel taevas
näen süttimas tähti.
Imestus vaevab
neid ju langemas nähti.
Paljud meist usuvad, et
seetõttu soovid ka täituvad.
Uskudes sellesse
endid me petame.
Lootusetud ,mõtetud
lõpuks kallis aeg ainult raisatud.
Kuigi tõstes pead
ning uskudes
tõuseme unustustest.
Ja tähesära me ümber
teeb kõik nii tõeseks
lootma ja seestpoolt särama.
Meil on ahvatlus tõusta ja lennata
saada üheks tähtedega.
Näha kui rahulikud on nemad,
loomistöö algusest
looja loodud valgusest. | | täeh, lootus, imed | | Lisas: Cheey @ 2007-07-21 | Hinne: 3.88 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
Suve ootus | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Suveõhtu
|  |
| |
