Okste varjudest teen meile aseme,
päiksekiired on meile tekiks.
Öist külma ligi ei lase me,
Kuu valvab, et ohtu ei tekiks.
Kui videvik tabab meid palveilt,
ta austuses langetab pea
ja ühineb meiega malbelt,
ehkki sõnu ta ühtki ei tea.
Öö unustav-unises tuules
kaigub kajana mantrate viis.
On kõik, mida vajan, Su juures.
Ma ei lahku - ka Jumal on siin...
|
