...ma ärkasin pisarasajus,
kõik udu mu silme ees hajus.
Ei näinud ma päikest,
ei näinud ma valgust.
Ei tunnetand lõppu,
ei tunnetand algust.
Kõik argiselt hall mu ümber,mu sees,
ei paistnud kristallselget rada mu ees.
Taas algamas päev,
mis lõputu näib.
Üksluine elu mu ümber vaid käib.
...kas lakkab see lõputu pisarasadu,
kas näen enda ees tekkind nukrusest adu.
Kas saabub mu ette mõistetav siht ,
kus elu on lill,muremõtteist vaid kiht.
Tahaks lennata,rännata lootuste teel,
naerda ja hõisata rohkemgi veel....
|
