Oli suvi ja soe rannaliiv,
ainult sina ja mina ja õrn tuuleiil.
Oli armastust,naeru ja öine tuul
tähistaevast naeratas meile kuu.
Sel hetkel kui suu leidis suu
ei suutnud me mõelda muud,
kui et armastus vallanud meid
ja et koos astume käimata teid.
Pidasime paane,kuis koos oleks hea
sinu rüppes ma kaotasin pea.
Ainult sulle nüüd mõtlen ma,
kuid minu eest paged vaid sa.
Mis küll juhtus,ma ei tea,
miks me armastus luhtus - on see halb või on hea ?
Ma armastan sind,seda sa tead
lubasid mulle,et ei jäta mind eal.
Nüüd üksi olen oma armastusega
ei suuda sind jätta ega oodata ka.
Kaua veel pean piinlema
tule ütle siis parem,et ei vaja mind sa !! |