Mu hinges on sügis
nii külm ja kole,
Ses süüdi pole ilm,
et kõrval Sind pole.
Lootsin Sind kohates,
tunda armu ja võlu,
kahjuks üksinda ohates,
tunnen hinges vaid valu.
Sa tulid ja olid
ning läksid taas,
Su hing oli mujal
silmad minu ees maas.
Eks võta see teine
ja õnnelik ole!
Ei vaja Su õigustust,
see on räpane,kole!
|
