Jalutamas metsateel
sügavais mõtteis,
proovin meenutada,
seda hetke,
seda õrna,
seda puhast tunnet,
kui armusin.
Noppimas salaja lilli,
kurval meelel,
meenutamas seda päeva,
seda naeru,
seda meeletut õnne,
kui me kohtusime.
On see reaalsus
või unenägu,
et armastan sind.
Sammudes vaikselt edasi,
jõuan enda südamesse,
kus kohtun tõega.
On see reaalsus
või unenägu,
et armastan sind. |
