Mina olen väike laps,
alati ka viks ja kraps.
Vahest aitan ema ma,
mõni kord ju isa ka.
Ema aitan köögis ma,
ja ka elutoas.
Isal aitan teha tööd,
autos ning ka järve joas.
Õues toas ja järve vees,
mängin vennaga.
õhtul voodis lesime,
ja multifilme vaatame
Vanaema on mul arst,
teda aitan tihti ma.
Koos me tööle läheme,
ja ka koju jalutame.
Autodega jändab minu kallis vanaisa,
päev ja öö tal rasked on seda arvan mina.
Õhtul hilja tuleb koju küsib kas on süüa,
mina talle vastu hüüan"OSSA MAMMA MIIA"
Tema käed on ju mustad nagu pori põrsa omad,
käed ju tuleb puhtaks pesta muidu on ju ai,ai,ai.
Suppi muidu ei sa sina,
puhtaks pesta tuleb nina
Ühte asi siiski tean,
mulle kallim on mu pere.
Nemad mulle kallid on,
nagu terve kere.
.
|
