ma istun tühjas pargis
lootes näha sind.
ma olen otsekui vaakumis
kus kõigel on oma hind
kui sind poleks mu kõrval
ning poleks kedagi kallistada
seisaks ma otsekui nõlval
kus jookseb igatsuse rada
oleks lihtsam kui ütleksid:
me pole kokku loodud,andesta.
mind laubale veel suudleksid,
soovin veel kord:valeta.
see on igatsuse meri
mis tapab mind
see on igatsuse meri
kui mu elus pole sind |
