Mu südames on närbumas lilled,
Pole kedagi, kes kastaks neid.
Mu südames peituvad tähed,
Pole kedagi, kes otsiks neid.
Mu südames kuivab meri,
Pole kedagi, kes hoolitseks ta eest.
Mu südames varjub päike,
Pole kedagi, kes lükkaks pilved eest.
Mu südames ei kostu linnulaulu,
Pole kellelegi laulda.
Mu südames pole hommikut - õhtut,
lootus ärgata ootusest, igatsusest on väiksem.
Mu südames sajab vihma,
Sest kellele ilusad päevad?
Mu südames kuuleb vaid nuttu,
Sest kelle jaoks ta naerab?
Mu hing vajab üht kasvõi üht
KALLISTUST,
Et särada edasi.
|
