Hommikul,kui tõuseb päike,
üle maa särab tulnud läige.
Kuid kurb on ikka mu meel,
sest kaotasin Sinu,ühel sõiduteel.
Kuigi vahel helistan sulle,
tean,et sa ei kuule.
Kuid kuidagi pead andestama mulle,
kallistusega või suudeldes huulde.
(Selle pühendan oma poisile,Siimule,kes mind pääästes kaotas oma elu) |
