| ...sa kõnnid öösel mööda tänavat
kui sinu juurde saabub kamp noori..
tahad neist mööduda kuid nad ei lase...
üritad trügida,kuid siis näed tüüpi kelle käel on tatoveering
see jääb su silmi kui pilt minevikust...
kuid miks???sest see tüüp oli selle taga kes mõrvas sinu kallima
ainsa inimese kellega oli sul hea,keda sa igavesti igatsema jääd...
ta oli ainus kes sulle jäänud oli...
see skorpion selle tüübi käel jääb igaveseks...
sa vihkad seda tüüpi nii palju...
sinu ingel seal kõrgel ootab sind...
küsid endalt miks???miks ta pidi seda tegema...
kuid nüüd on tema aeg käes...
said selle tyybi nime teada...
lähed poodi ja ostad relva...
sa vihkad teda!!!kuid miks???
sest sa tegid sellele tüübile kunagi haiget ja nüüd ta tegi seda sulle...
kuid hoopis teisiti...
su viha on lakkamatu
sa lähed mööda teed...samast kohast kus see tüüp liigub...
kuid miks??
sest see on sinu võimalus...
su taskus on laetud relv...
näed teda eemalt...
kõnnid edasi,ootad millal ta läheneb...
ta tunneb sind ära...
võtad taskust relva...
sihid ja järsku...põmm-põmm-põmm
ta laskub maha
kuuled politsei tuleb...
karjud mind ei võtta vangla!!!
tulen sinuga järgi...
kõlab uuesti põmm-põmm-põmm
ja siis sa lahkud...
kuuled viimaseid sireene näed siniseid vilkureid...
ja see ongi kõik...
sa suutsid teha ja kättemaksta...
see oli sinu misioon mis lõppes nüüd!!! | | valu, kättemaks | | Lisas: ideaalnesaatan @ 2010-03-22 | Hinne: - |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
elu | | Järgmine luuletus samas kategoorias
eluring on see
|  |
| |
