Tuulte kätte ma usaldan end,
seisan tühermaal võõraste varjus,
Viimsed sõnad mul kõlavad kõrvus.
ma ei taha, aga ootan sind.
Jäine embus toob meelde need sõnad,
suutmata unustada, kaotan end.
Terve maailm mind ära on põland,
ma ei vajagi neid, vajan sind.
Tuultle lummuses eemaldun siit,
võõrastest keegi ju ootab mind.
Uus algus peab tulema nüüd,
vaikselt sosistan: armastasin sind! |
