Tuttavad tüdrukud
ootavad väljas
neil pisar on silmis
nad ootavad meid.
Väikeses ruumis
kus aknaid ei ole
ja ukse ees seisab
üks relvaga mees.
Õhtuti salaja
mängime kaarte,
tõmbame suitsu
ja keedame teed.
Kui kartser on külm
ja sooja on vaja,
siis viiakse välja
lund viskama meid.
Siia me tulla
enam ei taha,
tahame olla
vaid teiega vabad.
Tuttavad tüdrukud,
teid jälle me näeme
teist enam me lahkuma
IIAL EI PEA. |