Oled Sa vahel jätnud asju seljataha,
arvanud, et unustasid selle, mis jäi maha?
Kuid siis tuleb üks kiri, üks ainuke kõne,
meenub eelnev ning enda peale oled Sa tõre.
Nii juhtund on minuga korra rohkem kui kaks,
on tunne nagu keegi sul virutas laks.
Miks ei unune see, mis jääma peab minevikku,
miks ajamöödudes tuleb ja rikub see tuleviku?
Kas tõesti on raske unustusse jätta valu
ning lihtsalt meeles peab hoidma aegu neid, vanu?
Kas edasi liikuda on tõesti siis patt,
pean ikka end tundma kui uksematt? |
