Oled Sa vahel sihitult rännanud ringi
nagu pisike, hirmunud, eksinud laps?
Proovinud tallata kellegi teise kingi
arvates, et nii elu muutub paremaks?
Oled ehk vahel ka tundnud, et enam ei jaksa
see kõik on kurnav, see kõik on liig?
Üritanud leida õlekõrt või lausa oksa,
et üle saada murest, mis nii big*?
Oled sõnatult seisnud, kuigi öelda oleks palju
vaikides kuulanud ja talunud ebaõiglust?
Hoidnud tagasi pisaraid, olnud tugev kui kalju,
aidanud neid, kes seda ei vääri kuid lõpuks näidanud ust?
Oled Sa varjanud kõigi eest muret ja naernud,
kuigi sisemus kild killu järel laguneb koost?
Oled mõne vaenlase probleemi Sa kuulama vaevunud,
kohelnud inimesi võrdselt olenemata soost? |
