Vahest vaikuses ei tea mida öelda. Mitte et sõnad otsa lõppeks, või et midagi öelda poleks.
Aegamisi mitte liiga kiirelt, minu südamele lähemale tuled.
Tunnen kuidas kasvab igatsuse valu.
Kui lõppuks südames sügaval sa oled ei sealt miski sind lahti rebi.
Ainult sinult ühte palun ära tee mul südamevalu.
Liiga palju saanud haiget, rebitud mind tükkideks loobitud mind laiali, tallutud mu südamel.
Killud kokku liiminud parandanud aeg mul haavad, kuid ju armid ikka jäävad.
Armastus ei ole asi.
Armastus ei ole nali.
Armastusel mitmeid tahke, mida tunnen ma ei kahtle.
Jääb veel lausumatta üht, olen leidnud Sind ma nüüd. |