. .
.
Täna on teisipäev, 05.07.2022, kell on 22:28        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Vaata: Tuli .
   

Tuli

Tuli,nii lihtsalt see kõlab,
aga kui võimas ta võib olla,
see sõna hirmutab ja võlub,
ta meie soontesse voolab.



Tuli,mis hävitab kõike,
tema leegid neelavad elu.
Oma teel purustab tõkkeid
ja sööbib sügavale mällu.

Kust sai tema alguse,
mis annab meile soojust,
ning saadab igapäevase valguse,
kingib oma õhtused loojangud?

Tuli,sa sündisid seal kõrgel
ja tulid maale,sest vajame sind.
Valgust ja soojust ihkavad hinged,
sädemena elu alustab inimese sünd.

Põled armastuse leegina,
mis Prometheuse südame süütas,
või langed taevast komeedina,
oma teel kõike hävitad ja rüüstad.

Alustad hõõguvast elusädemest,
läbi elu leekidesse kasvad.
Sa tõused taeva kõrgustesse
enda järel vaid tuha jätad.


(omalooming)
Lisas: Maryte @ 2009-08-24 Hinne: -


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias

Tuli

 Järgmine luuletus samas kategoorias

too late...

» Järgmine

. .