Mu silmad sind vaatamast ei väsi,
mu kõrvad sind kuulaks nii päeval kui ööl.
Tahan tunda vaid sinu käsi,
enda ümber,nii kodus kui tööl.
Sulle mõeldes mul ununeb kõik,
sulle mõeldes mul talletub meel.
Sinu headusest,hellusest puudust,
tunnen üksinda olles ma veel.
Kuigi kaugus mis on meie vahel
ja me kokku nii tihti ei saa.
See tundub kui lõputu ahel,
seda südames muuta ei saa. |
