Istun üksi oma üksikus toas,
mõtlen... mõtlen kaua,
küünlaleek vaid värelemas laual.
Mõtlen mis oli, mõtlen mis on...
mõtlen mis tulla võiks...
Pole mul õnne, ei ole mul elu,
õnnest ja elust on järel vaid valu.
Mitte midagi ei ole,
see on nii kole.
Elan vaid lootuses,valguse poole,
et leian kord armastuse ja hoole.... |
