Armastan sind nagu lauda
laualina, magnet rauda,
nagu pudel kuiva suud,
nagu hundu selget kuud,
nagu siga sooja pori,
nagu toitu nälgind ori,
nagu Jukukene viit,
nagu nõelasilm niit,
nagu karu talveund,
nagu kellukene lund,
nagu päike vikerkaart,
nagu madrus kauget saart,
nagu lüpsja oma karja,
nagu pasta hambaharja,
nagu kompu keelekest,
nagu Arno Teelekest,
nagu kiisu kalakest,
nagu kingad jalakest,
nagu vulin ojakest,
nagu tigu kojakest,
nagu ema lapsukest,
nagu isa napsukest,
nagu orav ronimist,
nagu haige sonimist,
nagu kerjus annikest,
nagu Miku Mannikest,
nagu rumal näkikest,
nagu Lible läkikest,
nagu soojust tekk,
nagu eeslit Shrekk,
nagu magu magusat,
nagu silmad nägusat,
nagu narkar snuffi,
nagu kõrvad pluffi,
nagu tuli siirust,
nagu raha kiirust,
nagu rong rööpaid,
nagu karu koopaid,
nagu taimed rihma,
nagu kõhnad rihma,
nagu neiud riimi,
nagu “nemad” liimi,
nagu tiivad tuuli,
nagu huuled huuli.
Loodan, et sa aru said,
et ma kuulun sulle vaid.
Pääsu pole – kiiritus.
Mõjun ma kui piiritus.
Vaadates su käitumist
Näen su soovi täitumist.
Lainetus käib üle pea.
Näen, et sul on olla hea.
Näen, et leek sus süttis,
luule hästi küttis. |
