Sa jääd alati osakeseks minust,
nagu mina sinust.
Mis arvad, kas kunagi veel kohtume
ja oma eelnevale ajale mõtleme?
Meil oli ju hea,
miks meie suhe siis luhtus?
Ilus algus, kole lõpp,
tore hommik, armas öö,
ära mind oma sõnadega südamesse löö!
Oma mantli, kindad ja salli seljast viskasin,
täpselt nagu sina mu südame välja kiskusid.
Sa teadsid, et uuesti kokku läeme’,
miks ei öelnud sa mulle?
Poleks olnud neid jamasid ja mõttetusi.
Miks sina lasid nõmedustel juhtuda?
Sa teadsid kõike mis oli ja mis saab.
Ma olen juba lahti lasknud,
kuid ma tahan teada miks?
Ainuke asi mida ma sinult tahan,
on teada miks?
See kummitab mind vahel
ja siis ma mõtlen palju.
Ma tean, et seda vastust iialgi ei saa
ning ma pean sellega leppima.
|
