Kui ma mõtlen või kirjutan Sulle,
siis tunnen Su hingetõmbeid ja elu.
Mõte - see vajub unustuste tulle,
kuid kiri - sel jääb kogu maine ilu.
Kirjutan, sest tahan tunda Sind,
Sinu puudutusi, naeru, Sinu silmi.
Kuid mu tunnetel alati on karm hind,
istun – joon veini - vaatan end kui
mingit kurba, lõputut filmi.
|
