Ma tuttavaks suga sain
ja kiirelt su südamesse tõin.
Terve see aeg oli hea ja ilus,
kuni pahandus uksest sisse piilus.
Olin loll ja pime,ning aru ei saanud,
sest jalad mul ei puudund enam maad.
Ma tean,et sa seda ei tahtnud
ja kahju,su südamesse ma ei mahtund
Ma tean mis tegin ma vale,
see kõik oli hirmus kole.
Südames on nüüd hirmus valu
ja seista ei taha ma enam jalul.
Nüüd põleda tahaks kui põrgu lõkkes
ja vaatata kuida sa nutad mul mõttes.
Sa pärast mul ütlesid,et ei tahtnudki mind,
kuigi MA ARMASTAN SIND !!! |
