Kord mind lohistati mööda tänavat siis jällekord mööda tuba,
kulusin ja kulusin ,kui sain endal sõbra.
Mind sõidutati autos ja tassiti kotis,
kuni prillidega vanamees mul vastu vahtis.
Ta vaatas mulle otse silma ja sõnas: ei ole siin hullu midagi,küll saad endalegi siis sõbra.
Ta võttis paar naela poissi,ja sahtlist uue läikiva kalossi ,
lõikas tüki ning mulle alla toppis ,
ning ma tundsin ,et minu tund on tulnud
ma sain endal uue läikiva pleki.
Ei ole enam häda mul ,ei mu peanupp enam kulu sest läikiv sõber mul.
|