Sel talvel suren ma ära,
juustes jääroosidest pärg.
Üle õlgade lumeloor särav
ja ripsmetel valendav härm.
Sinu pärast,mu kallis ma suren,
mu süda on külmunud maa.
Mind mööda sa endasse tuled
ja minust sa lahti ei saa.
Sel talvel suren ma ära,
su hinges mu härmatund haud.
Ja ,et sa ei leinaks mind pärast,
jääb sulle mu viimane laul |
