| Väikseid valgeid lumehelbeid
vaikselt alla vajub.
Vaatab otsa, silmad selged,
laps ses lumesajus
mulle, kellel vist ei meenu,
kuis on olla väike.
Et kui ammu taevaveerelt
kadunud on päike,
tuppa kuidagi ei kipu-
muinasjutt on hingel,
vaja teha värskes lumes
veel üks lumeingel.
| | talv, lumi | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: - |
| Suusalumi, suusalumi
sadas õhtust hommikuni.
Sadas kinni suusaraja.
Uus on sisse sõita vaja.
Suusad sügelevad juba:
minna luba, minna luba!
Suusasaapad kihelevad,
lapsed ise nihelevad.
Ära sina sõida surra-vurra,
ära suuski ära murra.
Surra-vurra sõidab käru,
kui teed setukale sru.
Ära sina sõida kiina-kääna,
ära jalgu ära vääna.
Kiina-kääna sõidab regi,
kui on suksul suitsed segi.
Suusatee käib üle luha,
Siit- või sealtpoolt, ükstapuha.
Suusasõit käib suhka-vuhka.
Eks sa pärast voodis puhka. | | talv, suusad, lumi, Ellen Niit | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: - |
| Lumehanged siin ja seal.
Lapsed jälle kelgupeal.
Kõigil on väga vahva ning lõbus.
See on tõestus, et vanaema on ikka kõbus.
| | lumi, talv, laps, vanaema | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: - |
| Kõnnib õhtul metsaserval
vaikne talvemuinasjutt.
Vilksab äkki põõsa kõrval
päkapiku mütsitutt.
...Kasukates puude vahel
laugleb õrnast õrnem loor.
On see tuisueide rätik?
On seal lumeneidis noor?
Tantsukeeris kuskil kohab…
Kutsub kõiki ühes ka.
Muinasjutu aasa kohal
igaüks võib liuelda.
| | talv, mets | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: 3.67 |
| Ma tegin lumememme. Väga kurva moega.
Sest ta on üksinda. Tal pole ühtki poega.
Siis tegin lumepoisi. Porgandi tõin ninaks.
Kurb - valge lumepoiss saab äkki nagu minaks.
Ta õdesid ja vendi enesele soovib.
Seepärast pätsin pisikesi palle hoovis.
Teen pähe suud ja silmad lumeperele,
saan kõikidega tuttavaks ja terele.
Mind vaatab uudistades lumetrobikond.
Nad pärivad: “Kas lapsed sinu hobi on?”
| | Heljo Mänd, lumi, lapsed, lumememm | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: 5 |
| Talveõhtu, talve tummus,
imepuhta lume lummus.
Astun aralt, astun vakka
kohevasse hangelakka.
Kukub külma saapasäärde,
kuid ma jõuan ahju äärde.
Ahjusuus on suisa suvi,
minul lugemisehuvi
Kena surin - vurin ihus,
istun juturaamat pihus.
juturaamat elevandist
hoopis teisest ilmakandist.
| | Adolf Rammo, talv | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: - |
| Jõulukuu käes, aga jõulud veel kaugel.
Taevas vaatab maad.
Lapsed vaatavad taevasse:
kas hakkab juba ükskord sadama?
Lund, ikka lund, mida siis veel!
Õu on täis päkapikkude pisikesi päkajälgi.
Keegi peale Muri ei näe neid,
sest lund, lund ju ei ole.
Muri ka ei näe,tema tunneb.
Oravad on hallid ja õnnetud,
jänesed on valged ja vihased –
kuhu see lumi siis jääb?
Kirikukellad juba köhatavad kõrisid kõlavaks,
tornid torkavad oma tipud pilvedesse:
kas lund on?
Kui ei olegi
jõulud tulevad ikka. | | Henno Käo, detsember, talv, jõulud | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: - |
| Oh sind, halli hallakuud,
vastu taevast raagus puud,
merel sõitva laeva all
tormikoha,
vana väsind
taeva all
pilvekoha.
Kuhu sina ruttad, laps,
kuhu kipud?
Väljakutsel voogavad
lipud, lipud!
Lipu värv on suvesoe,
külm a tuul ei loe, ei loe! | | Ellen Niit, november | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: - |
| Küll on kena kelguga
hangest alla lasta;
kaugel luhal säravad
jää ja lumi vastu!
Lumehelbed hiilgavad,
puudel ehted uued:
kadakatel karjamaal
seljas lumekuued. | | jaanuar, lumi, Reinhold Kamsen | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: - |
| |
