On raske südamel ja hingel,
seal valutukseid tajun.
On mõranenud peegel-klaas,
kõik kildudeks mu ees.
Ma seisan keset tühjust,
kõik kaugustesse läind...!
Nii pime,kurb ja must,
kõik ümerringi näib...!
Mul silmad nutust paistes,
Seal tühjust näha võib,
Mu süda lõhki rebitud,
sees valu kisendab...!
Miks üldse oled olemas?
Miks haiget pidid tegema?
Miks armuda mul lasid?
Veel sadatuhat küsimust,
mul sulle esitada,
Kuid sind ju enam pole,
Ei enam --IIALGI!!!!!!!!! |
