| Vajutaks kaasi kui oleks auto,
Keeraks volüümi kui oleks pult,*
Karjuksin kui asuks ma metsas,
Supleksin kui oleks ma meres,
Sest see on meil veres.
Kõik siin ilmas keerleb me ümber,
Kõiks siin ilmas on kui kalju serval;
kõik siin mis maal kasvab on kui umbrohi,
Śeadused selleks,et neid rikkuda ei tohi.
Mõtlen küll ma päevast päeva,
Näen siin maailmas ma palju vaeva,
Vahest tunnen hinges kurbust,
just kui oleksin tulnud põrgust
Siis kui naeran ma olen rõõmus,
Siis kui nutan olen kurvas tujus,
Kuid on asju mida ma ei talu,
inimesi kes ei anna oma tegudele asu.
Ma küll püüan olla kõigiga hea,
Siis luule teel sõnu ritta sean,
Oma tundeid ammu välja ei näita,
Sest ma tean siis jään ma kohe hätta.
Ma saan haiget elan seda kõike läbi,
Nutan end tühjaks ja ei tunne häbi.
ma nutan siis jälle ööd kui ka päevad,
Ja seda ka minu sõprade silmad näevad | | Päev, auto, pult, mets, veri, kalju, hea, nutt | | Lisas: ArmastusonPeidus @ 2012-06-28 | Hinne: - |
| |
