|
 |
Parimad luuletused |
 |
| |
|
|
| Ahjus maitsvad piparkoogid,
söödud juba verivorstid.
olemas on jõulukuusk,
aga ostmata veel suusk.
Kuhu jääb küll jõulumees,
lapsed juba kuuse ees.
Lõpuks jõuab temagi,
kohal ema-isagi. | | piparkook, verivorst, jõulukuus, suusk, jõulumees, lapsed, kuusk, ema, isa | | Lisas: ragged @ 2010-12-21 | Hinne: 4 |
|
Tik-Tak, Tik-Tak
Halastamatult liigub aeg sinna
Kus taas tuleb lahkuda, ära minna
Sõnad jäävad krampi kurku
Rõõmus meel vajub täiesti soiku
Käes on viimane etapp
Taas tuleb lahti end rebida
Olemisest, mis tekkis nii hea
Ometi, taas lõhkemas on pea
Mõtteist : " Jälle üksi ma olen
ja kellegagi rääkida pole.. "
Tahan ma lõpuks kuskile kuuluda..
Mul on Headaegafoobia
Lahkumise kartuse analoogia | | Foobia | | Lisas: Fejd @ 2010-12-22 | Hinne: 4 |
| Suvi jäänud selja taha
armastus mind jättis maha.
Tuli sügis külm ja kole,
elu sinuta mul pole.
Talvel kõikjal tuisk ja hanged,
süda igatsusest kange.
Kevadel kui tärkab maa
armastus uut hoogu saab.
Silmad selged,süda puhas
armastus taas ärkab luhas.
Suvel päike kõrgelt käib.
kas nii on või mulle näib ?
Ööd on valged,päevad pikad
sinu juurde ihkan ikka.
Armastus,mis suur ja helge
südamel on kanda kerge.
Kas on õige see või vale
sind ju faktiliselt pole.
Armastan üht tunnet ma
ILAMA SINUTA EI SAA ! | | Riinukas | | Lisas: riinakiv @ 2010-12-22 | Hinne: 4 |
| lilled õitsevad me ees,
me ise korjame siin veel.
mõni lill on koledama võitu,
mõni pill puude otsas tsiutsub.
kevadel on lumi suland,
kelluke siin välja tuleb.
kell nüüd tirisemas näib,
mõned korjamas ei käi. | | kevad on tore aasta aeg | | Lisas: ruudulinebmx- @ 2011-02-02 | Hinne: 4 |
| Kurb hakkab, kui mõtlen sellele, et inimesed lahkuvad meie seast jäädavalt.
Veel hullemaks teeb asja see, kui inimene lahkub liiga vara.
Ja üleüldse on tappvalt valus, kui keegi oma igavest rada kõndima läheb.
Jättes inimesed, kes temast hoolisid siia, oma rada kõndima.
Teadmata, kui valus meil tegelikult on.
Ilma teieta pole ka meie rada see mis oli...
Kui mina teie hauale tulen, nende hauale kelle olen kaotanud, hakkan ma rääkima...
Ma räägin teiega, nagu oleksite te siin. Minu kõrval.
Ma lihtsalt olen seal, räägin ja nutan teie haual.
Paljud isegi arvavad, et olen hull. Mina aga usun ja arvan, et nad kuulevad mind.
Te olete küll füüsiliselt läinud, kuid vaimselt olete te veel siin.
Te jääte alatiseks meie hinge ja südamesse.
Vähemalt minu jaoks jääte südamesse.
Teile mõtlemine ja teie meenutamine teeb mulle sellist valu, nagu torgataksse mulle midagi otse südamesse.
On nii palju asju mis teid meenutab. Juhtub ka nii, et ma mõtlen teile ja ma nutan...
Ja kuna mul on maailma parimad sõbrad, siis mõistavad nad mind.
Nad ei küsi kunagi "Miks".
Kuna te olite osaminust, on suur osa minust puudu.
Sõbrad mul mõistavad, et ma igatsen ja vajan teid igapäev.
Leidub ka inimesi, kes mind ei mõista. Nad ei saa aru miks ma alatasa teist räägin ja teile mõtlen.
Nad isegi ei mõista miks ma nutan. Sest ükskõik kui palju ma ka ei nutaks, ei too see kedagi tagasi.
Ja neile inimestele on isegi natuke õigus... Te ei tule kunagi tagasi.
Aga, ma tean, et kunagi viivad meie teed taas kokku. Ja siis me oleme ALATI koos. See lihtsalt pean nii olema. Ja kui ma õhtuti taevasse vaatama jään, siis ma mõtlen endamisi, kuskohas te seal üleval olete.
Mõeldes ka sellele, et kuidas teil seal läheb. Igapäev möödub mul lootes, et teil on nüüd lõpuks hea.
Et nüüd saate puhata ja teie eest hoolitsetaksse ja teid hoitaksse paremini kui iial ennem.
Kuid siiski, tahaks ma veel viimast korda näha teie nägusid, kuulda teie hääli, tunda teie puudutusi ning õelda teile, kui väga ma teid igaten, kui väga ma teid vajan, ka eelkõige kui palju ma teid tegelikult armastan.
Nüüd mõistan ma selle lause tähendust, alles siis mõistad sa kui kallis on sulle inimene, kui sul teda enam pole.
Valus on kellegagi igavesti hüvasti jätta, aga peab sest... nii valus, kui see ka ei oleks, ei ela kahjuks keegi igavesti.
Me peame olema õnnelikud, nende nimel, keda emal ei ole.
Sest ma tean, et nemad tahaksid, et me oleksime õnnelikud, hoolimata sellest valust, mis meie südames ja hinges on.
Küll kunagi tuleb ka see aeg, kus me kuuleme üle pika aja nende hääli, näeme nende nägusid, ja tunneme nende puudutusi.
Vahel süüdistame me teisi, ennast ja kogu maailma, kui kaotame kellegi kellest VÄGA hoolime.
Alati pole ju peale saatuse keegi süüdi, sest see on lihtsalt võitlus oma valuga. Palun hoidke neidkes teil on, sest ühelpäeval võib nii juhtuda, et te peate kahetsema ja süütundega elama, et te ei õelnud kõikke midaoleksite tahtnud. Kallistage ning öelge mida te kellegi vastu tunnete, sest ühel hetkel ei anta teile seda võimalust. | | kurbus | | Lisas: edvin2 @ 2011-02-07 | Hinne: 4 |
| Mina räägin veel nämm, bämm,
aga siiski suureks varsti saan.
Mulle meeldib öelda nämm, nämm,
ja ka maitseb nämm, nämm,
Kas sulle ka maitseb?
Mina olen suur
ja mulle maitseb juba kõik. | | bämm, nämm | | Lisas: caro1234 @ 2011-02-08 | Hinne: 4 |
| Heinakuu
Sa suvine hari
Lehtpuu vari,
Maasikmari,
Liivarannad
Kuumas lõõsas
Õitseb kibuvitsapõõsas,
Pärnapuude uimav kuma,
Mesilaste tõttav suma
Viljad juba vilja näoga
Metsad juba tumma käoga. | | Ellen Niit, juuli, suvi | | Lisas: silvija @ 2011-02-21 | Hinne: 4 |
| Kui sa oleksid meri, siis ma oleksin tuul..
ja rändaksin sinuga kõikjale kaasa..
ma oleksin hääl sinu sees, jahutus su pinnal..
oleksin su õhkõrn armastus, mis suga alati ühte sammu käib.. | | armastus, sõprus, kallis, armas | | Lisas: jokero @ 2011-02-14 | Hinne: 4 |
| Meil ei ole aeda.
Meil ei ole metsa.
Ei saa lilli kaeda,
ei sa võtta vitsa.
Pole mul nartsisse,
tulpe ega moone.
Aga karbi sisse
kogun ma kroone.
Nende eest-oh imet
lillepoest võin osta
õie, mille nime
öelda ei oska.
Anne Muut
| | Anne | | Lisas: annenuut @ 2011-05-14 | Hinne: 4 |
| | | | | |
