| Me kingade klõbinat
tormises tuules
vaevu on kuulda.
Nägusid varjavad paberkotid,
mis pähe tõmbasime.
Keegi ei märka,
keegi ei taha
näha meid koos
ning majad
on vanad ja kedagi
pole.
Me läikivad kingad said tolmuseks
ja kruus kingasoontesse kiilus.
Me armastame,
me varjame
ja häbeneme
Ja
Täna
me tantsime aeglaseid samme
määrdunud akende varjus.
| | homme, olen, parem | | Lisas: Koru @ 2008-05-20 | Hinne: 3.5 |
| |
