Tuulekohin ning vaikne meri,
ma igatsen sind.
Virmalised taevas ja palju veelgi
Sind ma näha tahaks,
Punetav päike, ka kuu on veel väike
siis lausun ma tasa.....
mõeldes koguaeg sinule, mu päike
need read, mis rasked väiksed
ma armastan sind!
Teed viivad nüüd meil lahku,
pean lahkuma , sind suudlen veel.
Oh küll on palavad su huuled,
Miks pean minema, tahan olla veel
Mõne aasta või rohkem, ainult sinuga
Nüüd olen üksi, jalutan metsas.
Kuulen, tuttav tuulekohin ja meri,
see loksub tasa ning loojumas päike
punetav, kuid pole üldse kuri,
Pigem nukker ja tunne nutune,
olen metsas , tunne kodune.....
|
