Uups, uups, Mardikane,
sier, sier, sandikane!
Mart aga tantsib makkaraida,
kargab kapsajuurikaida,
siapäida poolikaida.
Hüppä, Marti, üksipäidi,
karga, Marti, kaksipäidi!
Marti tuleb, Marti tuisub,
Marti lähab, Marti läigib,
Marti toob tulu tuulajalle,
jätku jahu-suelujalle.
Mardil pungad puusillani,
tinaristid rinnullani,
hobepaelad olalla.
Mart toob tündrid polvillani,
sälituksed säärellani,
kilimitud kindullani,
vakad varvaste nenissa.
Uups, uups, Mardikane,
sier, sier, sandikane!
Ei see Mart ole maasta tulnud,
Mart on tulnud taeva'asta
kuldasta korenda mööda,
hobejasta orta mööda,
vaskista vabeta mööda,
tinast tieradada mööda.
Hüppä, Marti, üksipäidi,
karga, Marti, kaksipäidi!
Mart tantsib, maa mügiseb,
Tallinna koda kobiseb,
Harju akkenad tärisid,
Riia müürid müksatasid.
Homme lapsed kiitelevad,
tunahomme hoopelevad:
eilep käisid meilla Mardid,
tunaeile tõised Mardid,
siis meie perset peksetie,
sidaaugud sipsitie. | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
Tantskem, tantskem, Mardikesed,
sõni kui armust annetakse,
leiba kotti lõigatakse,
liha kotti liidetakse,
käkid kotti käänatakse,
vorstid kotti väänatakse,
võid aga panna vitsikusse,
silgud seata karpidesse,
herned kotti heidetakse,
kartulid kotti kannetakse,
tubakast kotti tuubitakse. | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
Kas see om talutareda,
või om mõtsa heinaküüni?
Kui oma talutareda -
laske sisse märdisandi! | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| Märdi tulnud kavvelt maalta,
läbi soo ja läbi ligeda,
läbi pika pilliroo,
läbi kale kasteheina;
kastehein iks lõigas kaala.
Märdi küüdse külmetase,
Märdi varba valutase.
Märdi tulnud kavvelt maalta,
kos need kured kulda söövad,
hanid haljast hõbedat söövad;
kos om veri vete pääl,
puna puide okse pääl. | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| Jummal sisse, talutarre,
rika mihe riihede!
Tare tettu taalderist,
üles ütsi killingeist,
põrmand om põllerõivast,
katus om kalasoimest,
haripool hanehambeist.
Siia tarre tansimede,
põrmadut põruteme,
kon sada kord saaja peetü,
tuhat kord toobi joodi. | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| Tere, tere, perekene,
tere, pere pihlakane,
tere, reie remmelgane,
sauna saarejuurikane,
elu heina-kirsiline,
talu taputeibalane!
Kas lubad tulla tubaje,
hoosta hoovije ajada,
sälgu seada samba'aie,
varssa varnaje niduda?
Kui ep luba tulla tubaje
pea mina pööritan hobuse,
raudakabjad kallutalles. | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| Tere aga, tere aga teie tuppa,
sisse aga viskan vil'la õnne,
ette tuppa eide õnne,
taha tuppa taadi õnne,
kesk-aga-paranda keikide õnne,
turba äärde tüdrukute õnne,
lee-aga-lõuku laste õnne,
pingi peale poiste õnne,
pingi alla kerbude õnne.
Tõuskem üles, pereeite,
tõuskem üles, peretaati,
puhugem tulda tubanessa,
lõõtsu lõket lõuendessa,
võtkem parrest pinnakesta,
lööge laastu lae alt!
Kui ei saa laest laastukesta,
võtkem väävlist tikukesta,
et saab tulda tubanessa.
Peremees:
Kes te olete ja kust te tulete?
Mardi-isa:
Kirju hobuse kihelkonnast,
valge hobuse vallast,
Ants Kuusalu kihelkonnast,
jahuleeme jõe äärest.
Peremees:
Mis teil asja, mis te tahate?
Mardi-isa:
Vakk maamüdinad,
kültu lambapabunad,
süld vorsti, küinar käkki,
kaks silmavalgust,
kaks arssinad hapukapsaid,
üks tegu hapubree,
kaks tegu kakubree,
seasinki ja lambavinki!
Aitjumal, perevanemad,
aitjumal, pere nooremad,
meite osa hoidemast,
meite kaasa kaitsemast
tulevase ajani!
Kui me teile tagasi tuleme,
tuult me toome tuulajale,
kültu põllukülvajale,
jätku leivalõikajale.
Siis teil tõusku tõmmud härjad,
tõmmud härjad, tõntsud sarved,
hallid härjad, angerjad sarved,
küidud härjad, küirud seljas;
musta peaga mullikad,
valge peaga vasikad,
punase peaga puulukesed,
sinise peaga sikutalled.
Sead teil siirakil sigigu,
põrssad põhku pugegu,
lammad teil laastikus ladugu! | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| Marti küsib küünikselta,
Marti räägib räästa'asta,
tagand pakkuda paluks,
alta akena alus:
kas luba tubaje tulla,
hoosta hoovije ajada,
varsa varnaje siduda,
ratsu lüia rõngaije?
Ega Mart pole maalta tulnud -
Mart on tulnud taeva'asta,
hõbedasta õrta mööda,
kullasta kõrendaid mööda,
vaskista valetaid mööda,
tinast tehtud teeda mööda.
Mardi küüned külmetavad,
varba'ad valu teevad,
käepekad pekselevad,
sõrmeotsad sõitelevad.
Marti tantsib, maa müdiseb,
põllupeendarad põruvad.
Tõsta linki, Leenukene,
ava usta, Annekene!
Kui et tõsta, ma põrutan,
mina põõnust ju põrutan,
sagarast ma sanan lahti!
Meil on hulgas uksesepad,
poisid pulga pinnustajad,
ees on lipu istutajad,
keskel ukse kinnitajad,
taga raudade tagujad.
Need teevad uksed õunapuused,
uksepiidad pihlakased,
varnukesed vahterased.
Tere, jumal teie tubaje!
Sisse viskan vilja õnne,
katuksele kaera õnne,
tahaseina tangu õnne,
leedeje leatse õnne,
oruje hooste õnne!
Peretüdruk, neitsikene,
tõuse üles voodiesta,
lina valgede vahelta,
sinise sõva seesta!
Tõuse vööda vöödelema,
seariksida seadelema,
kingapaeluda panema!
Puhu siis tuli tubaje,
lõõtsu lõke lõuka'esse!
Kui põle peerguda peressa -
õhistelles õlgisida,
kõhistelles kõlka'eida.
Ikke saab tuli tubaje.
Perenaene, naesukene!
Tõuse üles voodiesta,
lina valgede vahelta,
sinise sõva seesta!
Tõuse vööda vöödelema,
seariksida seadelema,
kingapaeluda panema!
Katsu menna kamberije,
kepsi menna kelderije,
astu aita, jää mäele:
too see Mardi maugukene,
sandi-Mardi saiukene,
too siis sooled, too siis tangud,
sombi sooled suka sisse,
tambi tangud varuksesse!
Tükk too tooresta osada,
üksi-kaksi küündlaida,
katsu peakapsaida,
liiguta linapihuda!
Juba siit armust anneti!
Peremees, peremehike,
mis Marti sinule soovib:
orguje hüvad oraksed,
mäe jääre kaerad keerud,
rukkijed pinupidused,
odrad aja-arvulised -
see Marti sinule soovib!
Perenaene, naesukene,
mis Marti sinule soovib:
laudad täide lambaida,
sõnnikud täide siguda,
põhud täide põrsa'eida,
katuksed täide kanuda,
katuksed täide muneda -
see Marti sinule soovib!
Perepoiga, poisikene,
mis Marti sinule soovib:
hüva talli toa edeje,
hüva talli tua tahaje,
talli seitse laterida,
laterisse laugud täkud,
iga täkule sadula,
sadulale saksa poisid,
saksa poisile kübarad,
kübarale kuldakroonid,
kuldakroonile kudujad,
kudujalle uued kuued,
uue kuuele pidaja,
pidajale peened särgid -
see Marti sinule soovib!
Peretütar, neitsikene,
mis Marti sinule soovib:
vallast valge peiukene,
sõrmed täide sõrmuksida,
käerammejed rahada,
käepekad penningida -
see Marti sinule soovib.
Peremini, miniakene,
mis Marti sinule soovib:
tuli lukuta tuassa;
kaev on kaaneta mäella,
sealaut on võtmeta -
see Marti sinule soovib.
Sulasmees, sulasmehike,
mis Marti sinule soovib:
hüva jalgega hobune,
kui lääd jaanipäev kiriku -
hobu alla kui see ahju,
ise peale kui see päeva,
kübar kui kirikukella,
vöö kui linna lipulinti -
see Marti sinule soovib.
Peretüdruk, neitsikene,
mis Marti sinule soovib:
kui lääd kaevult vetta tooma -
kena kelkari tahaje,
kena riista kelkarije,
ämber häilikse käessa,
viks õled vee vinnajagi.
Vana lammas lahke villa,
saba taha kui tuuliluud -
see Marti sinule soovib.
Lääb siis Marti, läigib Marti,
üle soo suled nähikse,
läbi metsa läigib mütsi.
Kui tulen teinekord tagasi -
teie õu õluta jooksku,
väli virvet veeretagu! | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| Pereeit, sa eidekene;
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Tõuse nüid omast voodiesta,
ärka häista patjadesta!
Puhu sie tuli tubaje,
lõõtsu lõke lõuka'asse!
Puhu nüid tulda kuke suusta,
kõeruta kana ninasta,
haugi hammaste vahelta,
piasukse pia-ajusta!
Võta lõmmu lõuka otsast;
kui põle lõmmu lõuka otsas -
võta halgu ahju otselt!
Kui pole halu ahju otsel -
võta pinda parre kül'lest!
Kui põle pinda parre kül'les -
võta tohtu toalaelta!
Kui põle tohtu toalaella -
võta kahlu katukselta!
Kui põle kahlu katuksella -
võta roogu riasta'asta!
Kui põle roogu riasta'assa -
siis too põllult pikki kõr'ssa!
Kui põle põllul pikki kõr'ssa -
rooma põllult rukkikõr'ssa!
Kui põle põllul rukkikõr'ssa -
nopi põllult nisukõr'ssa!
Kui põle põllul nisukõr'ssa -
katku põllult kaerakõr'ssa!
Kui põle põllul kaerakõr'ssa -
otsi põllult ohrakõr'ssa!
Kui põle põllul ohrakõr'ssa -
siis too soosta sammelaida!
Kui põle soossa sammelaida -
siis too mädajärvest mättaid!
Kui põle mädajärves mättaid -
siis too kalajärvest kaikaid!
Kui põle kalajärves kaikaid -
siis süita sõrmed põlema,
tuli piab toas olema!
Kui tuli ülesse võetakse, astuvad mardid kotta ja laulavad jälle:
Pereeit, sa eidekene,
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Ava ust ja tõsta telge!
Kui ei ava uksekesta
ega tõsta teljekesta -
põenust Mart porutab ukse,
sagaraist Mart saadab ukse.
Mart on ise ukseseppa,
Mardi poead pulgassepad,
Mardi naene naelasseppa.
Mart tieb ukse uuest laudest,
kukepuised pulgukesed,
viherpuised põenakesed,
soaresta sagarad piale.
Uks tehakse lahti, mardid viskavad odraivasi üle ukse tuppa ja laulavad:
Pereeit, sa eidekene,
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Õnne teil toome tubaje:
ahju ette eide õnne,
ahju taha toadi õnne,
nelja nurka neiu õnne,
õue piale hooste õnne,
sõnnikulle sõnni õnne,
pinu piale pulli õnne,
väravasse värsi õnne,
mulgu alla mullika õnne,
katuksele kanade õnne,
murde alla munade õnne,
tua taha tubaka õnne.
Mardid astuvad tuppa:
Pereeit, sa eidekene,
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Kepsi oma kelderisse,
kapsi oma kamberisse,
üle õue aitadesse,
otsi Mardile osada,
leika Mardile lihada,
kiana Mardil käntsakuida,
viana Mardil väntsakuida,
kanna Mardil kannikaida!
Tuuakse siis söögikraami, mis aga ette juhtub, niisamati ka küindlaid ja muid annetavaid asju ja raha, mis mardi-isa kõik oma suurde kotti paneb, siis lauletakse jälle:
Kas teie kanada munevad,
kas teie lapseda loevad,
kas ei karda eide hirmu,
kas ei karda toadi hirmu?
Kui ei karda eide hirmu,
kui ei karda toadi hirmu,
siis kats'gu Mardi magust vitsa.
Nüid tehakse lastega mitmed tembud, lastakse neid lugeda, kiidetakse ehk laidetakse neid väärtust mööda. Siis astub mardi-ema istme peale püsti, hakkab kedervarrega lõnga
ketrama ja laulab:
Küll ma kehran, küll ma püian,
küll ma kehran kõige pääva,
koidu aeal koelõnga,
lõune aeal lõimelõnga,
õhta jo kiarin kiarispuile,
kapsu pialta kangaspuile,
südaöösse süstik käässa,
lõng saab kangaksa korraga,
pailu lapsi, laiad silmad,
hunt soab kuube, karu kasuka,
ise ma poolest palja'assa,
ihu hiilab tükatie.
Nüid antakse mardi-emale linu ehk tükk kangaks, mis esite isale meelega andmata jäi, mõnes kohas ka kauba peale veel liiku, siis tantsitakse ja tehakse veel mitu nalja, kuda martidel aega on ja pererahvas seda lubavad. Ära minnes lauletakse lõpuks:
Aitüma, pereeidekene,
aitüma, peretoadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga,
Mardi osa hoidemasta,
Mardi jägu jättamasta!
Hobu teil hirnugu ohjadessa,
täkk teil tantsigu tallissa,
siad teil siuakad sigigu,
lehmad matsakad, madalad,
härjad turjakad, tugevad!
Mart tänab tänase pääva,
homse hommiku järele. | | mardipäev, marditraditsioon | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 | Hinne: - |
| |
