| mõnikord :
ma istun trepil ukse ees
ja viha keeb mu sees!
mõnikord
mu mõttes oled sina
ja pooleldi tühi mina
surun nuukse alla
ometi pääseb see valla
heldimusega meenud sina
nooruk nii kena
tuul see olen mina
aga päike oled sina
kuigi lahku läksid me teed
sa mulle meenud veel
meenub mulle su naer
ja elu suur vaev
veenist voolab mu verd
neran mõnikord
sorry ei tulnud eriti välja aga proovige ikka aru saada:D:D | | mõnikord, ns, elu on karm | | Lisas: shelby1 @ 2010-09-19 | Hinne: - |
| |
